Alkoholivabade jookide tehnoloogia 16.02.16

Alkoholivabade jookide tehnoloogia

Juhendaja Raili Saar, toimumiskoht Kreutzwaldi 56/5.

Jookide klassifitseerimine

• Toorme järgi (mahlajoogid, veejoogid, piimajoogid, kohvijoogid jms)
• Kasutatava toorme järgi (puuvilja-, juurvilja-, metsamarja- jne põhised joogid, segajoogid)
• Kontsentratsiooni järgi (kontsentraadid, mahlad, nektarid, lahjad joogid)
• Lisandite järgi (gaseeritud, gaseerimata jne)
• Valmistusviisi järgi (kääritatud joogid, kääritamata, destilleeritud jne joogid)
• Fermentatsiooniproduktide järgi (alkohoolsed, hapendatud jne joogid)

Mahlatoodete liigitus

• Mahl üht või mitut liiki veatutest puuviljadest või marjadest valmistatud jook (iseloomulik maitse ja lõhn).
• Nektar saadakse vee ning suhkrutoote või mee lisamisel mahlatootele, püreele või nende segule.
• Mahlajook on nektarist lahjem mahlatooted. Mahlajookides mahla osakaal vähemalt 10%. Ülejäänud osa on vesi ja erinevad lisaained.

Mahla tootmise etapid

• Tooraine pesemine, inspekteerimine
• Peenestamine ehk purustamine
• Marjameski töötlus
• Mahla väljutamine ehk pressimine
• Mahla selitamine ehk klaaritamine
• Mahla filtreerimine
• Pakendamine

Samuti rääkisime mineraalvee kasulikkusest ning üleüldiselt gaseeritud jookidest. Saime teada kohvi, tee, spordijookide ning energiajookide kahjulikkusest ja kasulikkusest. Loengu lõpus tegime pimetesti erinevate jookide pH määramise peale.. Jookideks olid: piim, keefir, mineraalvesi, energiajook, õunamahl, jäätee ning limonaad. Loeng oli äärmmiselt põnev ning pani maitsemeeled proovile.

Keskkonnakunst - ruumiloome linnas 26.01.16

Keskkonnakunst - ruumiloome linnas

Maastikuarhitektuuri osakond­ Gloria Niin

AInimsõbralik linn­ hea avalik ruum
Modernism­ u 70 aastat tagasi hakkas levima ehk et inimesed ühel tasandil ja autod teisel,
aga see oli liiga kallis
Autokeskus-inimesi kaitstakse torupiirangutega. Et inimesed autoalla ei jääks, linnas peaks esikohal
olema jalakäija

Kuidas muuta linnaruumi inimsōbralikumaks?

Ühistrantsport­ on mugav ja kiire
­ Kompaktsus ja suurus
­ Ruumijaotus tänaval(Parkimine reguleeritud )
­ Elurikkus ja elupaigad
­ Rohelus­tervistav, vaheldust pakkuv
­ Segafunktisoonidega ala
­ Rattasõit­ rattateed, rattahoidjad, avalikud pumbad, rattalaenutused
Avalikud ruumid
Park, tänav, rand, spordiplats
Milline oleks kompaktne linn?
● Hästi haljastatus(puud, lilled) ja purskkaevude, lillede ja pinkidega nt botaanikaaia
moodi
● Megalt kergliiklusteid
● Palju vabaõhukohvikuid
● Jalgrattateid
● Pinksilauad, lauajalgpall, korvpalli ja võrkpallliplatsid
● Tõukekelgu laenutus
● Wc
● Vōimalus pesta
● Varjualused
● Kiiged
● Rand
● Talvel lumelaud,mäesuusad,uisuväljak
● Lemmikloomaga jalutamine
● Lõbustuspark, kino
● Spordivōimalused
Peale teoreetilist osa planeerisime ise linna.

Mikromeier 02.02.16

Mikromeier

Juhendaja Hannes. Kohtumispaigaks oli EMÜ linnakus, Kreutzwaldi 64 (Waldorf koolis).

Saime teada, et ülivâikeste piimakogustega saab teha palju tooteid ning mikromeieri põhitöö on teadusarendus ja õppetöö. Tutvustati erinevaid masinaid piima töötlemiseks.

Sain teada, kuidas toimub piima jõudmine poelettidele.

1. Separeerimine (protsess, kus piim lahutatakse erineva tihedusega fraktsioonideks tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis)

2. Piima normaliseeeimine

3. Homogeniseerimine

4. Pastoriseeeimine ehk kuumtöôtlemine 74+-2 kraadi hoitakse 15-20 sekundit

Kooritakse

Lōss 0,01% rasva ja koor saab piima koorimisel

5. Pakendamine

Juustud

-pehmed valmivad u 1 kuu

-poolkõvad u 2 kuud min 3 kuud kuni 6 kuud (edam, gouda)

-kõvad juustud valmivad aastaid

Peale masinate tutvustamise vaatasime videoid, kuidas toimub tehastes juustu, jogurti, kohupiima jne tootmine. Samuti valmistasime ise meejäätist, mis tuli väga maitsev.

Biogaasid 19.01.16

Bio- ja keskkonnakeemia labori uurimustöö

Juhendaja Kaja Ojapõld

Biogaasilaboris tegeldakse biogaasi uuringuteks vajalike analüüside tegemisega ning ka selle edendamisega EMÜ-s. 

Biogaas:

• tekib anaeroobses keskkonnas
• peamiselt koosneb metaanist ja süsihappegaasist
• biogaasist saab energiat ( näiteks elektrit või soojuseenerigat)
• tekib looduslikult, kuid saab ka ise tehislikult teha
• saab toota reoveepuhasti aktiivmudast, sõnnikust, toidujäätmetest, toodetakse energiamassi

Eestis toodetakse biogaasi Tartus, Tallinnas ja Narvas (põllumajandus farmide juures, nt Ilmatsalus)

Biogaasitootmisjääke saab kasutada väetisena.

 Praktilise tööna mõõtsime rõhu pudelis ning metaani sisalduse.

Fotosüntees ja vetikad 08.12.15

Fotosüntees ja vetikad

Juhendaja Katrin Heinsoo

Õppetöö toimus EMÜ Metsamajas 

Vaatlesime taime plaaton.  

Fotosünteesi määravad faktorid on:

• süsihappegaasi kättesaadavus
• keskkonnategurid
• vee kättesaadavus
• mineraaltoitumine
• fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus
• õhulõhede avatus

Ensüüm Rubisco reageerib nii süsihappegaasi kui ka õhuga.

Fotosünteesi intensiivsust  mõõdetakse põhiliselt süsihappegaasi muutust kontrollitud keskkonnas. Samuti uuritakse efektiivsust : neeldatud valguse kvandi kohta ning trantsporditud vee hulga kohta. Valguse mõju fotosünteesile pole lineaarne. Kui kiirgus on liiga suur, siis liigne energia võib kloroplastid lõhkuda.  Fotosünteesi hulka vaatlesime gaasianalüsaatori WALZGFS-3000 abil. 

Energia mikrovetikatest

Insenergeneetiliselt ( ei ole õnnestunud saavutada). Kasutasime enamuses autotroofe. Tõstsime raku fotosünteesi valguskasutusefektiivsust.  Rohelist valgust ei kasutanud. Iga kiirguskoant hakkas glükoosi tootma. Vee hüdrolüüs ja NADPH tootmine. 

Intensiivistame produtsiooni ( püüame muuta reaalseks) 

Mikrovetikad sünteesivad C10...C20 küllastunud/küllastumata rasvasid. Rasvade hulk 6%-10% kuivmassist, rasvad on nii mebraani kui ka säilitusainena rakus.

Võrtsjärve limnoloogiakeskus 12.01.16

Limnoloogiakeskus

Juhendajad: Ain  Järvalt, Priit Bernotas, Jüri, Maidu, Siim, Ronald

Käisime limnoloogiakeskuses, mis on EMÜ üks allüksustest. Maja on ehitatud 1964 aastal ning seda köetakse järvevee soojusega, renoveeriti 2015. Majas töötavad inimesed tegelevad põhiliselt sisevete uurimisega, kuid samuti uuritakse ka taimestikku ja loomastikku. 

Võrtsjärve on lubatud panna 320 võrku, põhiliselt püütakse koha. 1 öö jooksul on saagikus maksimaalselt 240 kg. Kalu püütakse erinevate võrgusilmasuurustega, mis algavad alates 5 mm. Kalal mõõdetakse standardpikkus, kaalutakse ning lõigatakse lõhki, määratakse sugu ja vaadatakse, millest on toitunud.  Käisime Võrtsjärve peal ning võtsime välja võrgud, peale seda vaatlesime saadud kalu. Kuulmekivid ehk otoliidid on kala kuulmisorganid, mille põhjal saab määrata kalade elukohtasid.

Roland, esimese aasta doktorant, kes uurib metasooplanktoneid, protosoonplanktonit, keriloomija aerjalgseid. Tutvustas meile erinevaid planktoneid ning rääkis, kuidas tema töö välja näeb. Samuti tutvustas erinevaid töövahendeid ning näitas planktonitest pilte, saime ka mikroskoobist neid vaadelda.  Vaatasime ka erinevatest järvedest võetud proove ning kui puhas mingi siseveekogu Eestis on. Patomeeter on klaasist silinder, millega kogutakse vett.Väljasõit oli vahva ning õpetlik.